Kallid õed ja vennad Kristuses!

Oleme jõudmas paastuaja lõpusirgele. Nädala pärast tähistame Palmipuude püha, kahe nädala pärast Ülestõusmispühi, mis on kahtlemata suurimad pühad ristiinimese aastaringis. Jeesus Kristuse võit surma üle. Sõnaga „võit” tähistatakse enamasti võistluse või võitluse tulemit. Kas aga Jeesus võitles surmaga? Pühakirja järgi mitte! Jeesus oli võitjaks sündinud! Võitjaks loodud! Nii nagu valgus ei pea võitlema pimedusega – seal kus on valgus, ei ole pimedusel mingit võimalust.

Surelikul inimesel on võimalus valida, kas läbi ristimise sündida uuesti – igavesse ellu läbi Jeesuse Kristuse või aja möödudes kaduda olematusse. Inimese võitlus käib valiku nimel. Mida väärtustada – kas hetkel silmale nähtavat, kuid samas kaduvat või praegu veel silmale nähtamatut aga igavest?

Kuidas väärtustada seda, mida sa ei näe ja kuidas pöörata selg kõigele nähtavale? Ja kas selleks, et näha, peabki tingimata selja pöörama?

Mina usun, et paastuaeg ehk kannatuste aeg ei ole mõeldud maailmale selja keeramiseks vaid on pigem mõeldud, loodud selleks, et kõigest nähtavast hakata „läbi nägema”! Ja kui inimesed maailmas enam ei paastu (mõtlemise ja analüüsimise aega ei võta), siis laseb Looja paastuajal ise tulla inimeste keskele, läbi ikalduste, viiruste, kodusõdade jms näol. Kusjuures Looja ei loo kriisi vaid jätab sekkumata, kui inimesed on selle ise loonud, esile kutsunud. Looja laseb inimestel ise oma „suppi” süüa! Kõik ikka selle nimel, et inimeste silmad avaneksid, et nad hakkaksid kõigest nähtavast „läbi nägema”. Inimestel tuleb mõista, et kõik loodu ehk olemasolev, on midagi palju rohkemat kui maailm pakub. See ei piirdu aja ja ruumiga. Surm ei ole kaugeltki kõige lõpp. Inimene ei ole loodusekroon ega maailmanaba! Paratamatult tuleb inimesel ühel hetkel leppida tõsiasjaga, et meie endi loodud korra (loe pigem korrapäratuse ehk kaose) taga on päriselt eksisteeriv kord – jumalik korrapärasus. Kord, mis iial ei kõigu, mis püsib igavesti.

Käesolev koroonakriis ja selle lahendamise strateegiad, mida maailm välja pakub, jätavad teadlikult Looja kõrvale. Erinevate riikide valitsuste loosung on: „Me saame ise sellega hakkma!!!” Unustades ja eirates seda, et ainuke millega me ise oleme hakkama saanud , on selle olukorra, kriisi tekitamine.
Ei ole vaja palju lugeda peavoolumeediat, et aru sada, millises peata olekus, kaoses me oma otsustes oleme. Mitte ainult vasak käsi ei tea mida parem teeb vaid käed, jalad, pea – kõik ajavad oma asja. Nii nagu luik, haug ja vähk Krõlovi valmis.

Aga ärgem kurvastagem… . Ju on seda kõike meile hetkel vaja, et me tuleks tõe tunnetusele. Et me suudaks valest läbi näha! Et me suudaks õigeid valikuid teha ja võitlemata võitjateks tulla, Jeesuse Kristuse läbi. Lühinägelikkus on tänu Jumalale „ravitav”!!!

Õnnistatud paastuaja lõppu, samuti palju tervist rõõmu ja rahu soovides,

Kalle Kõiv
EELK Juuru Mihkli koguduse karjane 17.03.2021.a.