„ Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.”

Js 58:6-9

Kallid õed ja vennad Kristuses!

Oleme jõudnud pikka paastuaega. Mitte põhjuseta pole lühemad ja pikemad paastuajad saatnud kristlasi juba paar aastatuhandet. Looja ise on need seadnud ja inimesed, Looja lapsed, jõudumööda pidanud. Pühakirjast leiab ka viiteid ning juhendamisi, milline paastuja ja paastumine on Taevaisale meelepärane ja milline mitte. Iseasi, kui palju me neid tekste loeme ja nende järgi oma elu seame.

Paraku on aga nii, et kui me ise ei võta aega paastumiseks, selle sõna sügavaimas tähenduses, siis hoolitseb Taevaisa selle eest, et inimkond paastuks. Heidaks mõneks ajaks kõrvale maised naudingud, meeletu infomüra, enesekesksuse jms ning keskenduks üksnes sellele, mis päriselt oluline. Mis on päriselt oluline?

Looja sõnul on oluline, et inimene elaks selles ajas ja ruumis nii, et ta saaks õnnistatud ehk päästetud igavesele elule. Kas meie elu on väärt igavikulisust?

Kas pidada kokkusattumiseks, et sõjakoledused Ukrainas, on langenud paastuajale või on see Looja sihikindel plaan näidata, kuhu me, inimesed, oma mõtete ja tegudega oleme välja jõudnud. Kui „sisukat” ja „perspektiivset” elu me parasjagu elame.

Lihtne on süüdistada kurjuses ühte inimest. Kas aga üks inimene tõesti suudab kurjuse impeeriumit üleval pidada ja seda esindada. Teades, et vägivald sünnitab vägivalda ja kurjus toitub kurjusest, kas oleme meie nö „head” suutnud endid puhastada kõigest patusest, et mitte olla kurjuse toitjateks ja toetajateks, tema kaasosalisteks?

Paastuaeg aitab meil kurjusest puhastuda, olgu see paast, siis meie endi planeeritud või läbi pandeemia või sõja esile kutsutud.

President Putin on tuumasõja ähvardusel keelanud maailmal Ukrainat sõjaliselt toetada, küll aga on tal raske, kui mitte võimatu keelata toetamist armastuse ja hoolivusega. Ja seda maailm praegu teebki. Suur osa inimkonnast paastub oma igapäevastest naudingutest, keskendudes sellele, kuidas aidata Ukraina riiki ilma relva haaramata. Putin, tema mõttekaaslased ja ka kogu Venemaa rahvas näevad praegu ja kogevad, kui võimas relv on armastus. Iga päev koondub ühe rohkem maailma rahvast ukrainlaste selja taha, palvetades rahu eest aga samuti ka varustades neid kõige vajalikuga, et sõjakoledustele vastu panna ja võidukalt sellest olukorrast väljuda. Hoolivust ja armastust näitavad ka sõdivad ukrainlased ise, keelitades Venemaa emadel-isadel oma poegi surma saata, hoolitsedes ka haavata saanud ja vangi langenud venelaste eest, hoolitsedes selle eest, et langenud jõuaks koju tagasi.

Tõesti usun, et see üksmeel ja ühtne tõe tunnetus, viib inimkonna väga olulise võiduni, väga olulise tõekspidamiseni – võidab see, kes on ÜKS! Üks on aga see (need), kes on Jumalaga, läbi Jeesuse Kristuse ristisurma ja ülestõusmise.

Soovin Teile imelist paastuaega, mõtetes, palvetes aga ka tegudes olema ÜKS haigega, kannatajaga, näljasega, alastiolijaga, sõjamehega ja sõjapõgenikuga.

Hoolimises ja armastuses ehk Looja kohalolekus (meie südames) seisneb võit nii sõja kui surma üle, kui need meid ühel päeval peaksid tabama.

Olge kõik hoitud ja õnnistatud ning kaitseinglitega ümbritsetud!

Õnnist paastuaega soovides

Kalle Kõiv

EELK Juuru Mihkli koguduse karjane 03.03.2022.a.

NB! Olulised teadeanded:

Kogu paastuaja vältel hoiame kolmapäeviti kiriku avatud ajavahemikul 20.00 – 21.00, et meie kogukonna liikmed saaksid tulla kiriku seinte vahele positiivseid mõtteid koguma, rahunema ja Taevase Isaga üks olema. Tulijad, pange soojalt riidesse!

Suurel nädalal (11.04-13.04) loeme talvekirikus (pastoraadis) esmaspäevast kolmapäevani Piiblit, ajavahemikul 19.00 – 20.00. Pastoraadi saal on köetud!